Tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses ning seetõttu võib sama tehingut hinnata tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses.

Riigikohus on varasemates lahendites rõhutanud, et kui tegemist on maksudest kõrvalehoidmisega, saab see olla vaid tahtlik tegevus. Riigikohtu seisukoha järgi võib tahtluse lugeda tuvastatuks olukorras, kus maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane osaleb maksupettuses ja maksukohustuslane pole sellist kahtlust kõrvaldanud, jättes oma kaasaaitamiskohustuse täitmata.

Kui näiteks ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga pidi ostja käituma tahtlikult. Samas peab maksuhaldus põhjendama, millistest asjaoludest lähtuvalt võib järeldada, et ostja niisugusest asjaolust teadis või pidi teadma. Ei piisa põhjendusest, et seadusjärgselt pidi poolte vahel olema sõlmitud kirjalik leping, mida ostja ei ole teinud rikkudes hoolsuskohustust. Hoolsusnõuete eiramine võib kaasa tuua riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud siiski toimusid. Üksnes see ei saa aga olla tahtluse tuvastamise alus.

Riigikohtu lahendi kohaselt suureneb maksukohustuslase tõendamiskoormus, kui ta on rikkunud dokumentide säilitamise kohustust.

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>