Rahvusvahelise maksustamise praktikas kehtib üldreegel püsiva tegevuskoha tekke määratlemiseks. Selles on kolm olulist tingimust. Koht, tegevus ja nendevaheline seos. Reeglit kasutatakse maksulepingutes ning isegi kui riigisisene püsiva tegevuskoha mõiste sätestab midagi muud, tuleb maksulepingu riikides kohaldada lepingus kokkulepitut.

Üldreeglist on ka erandeid olenevalt tegevusalast, tegutsemisvormist või tegevuse iseloomust. Mudellepingus on eraldi sätted ehitustegevuse, rahvusvahelise mere- ja õhutranspordi ettevõtete tegevused. Üldreegli tingimustest esimene – koha olemasolu – tähendab, et püsiva tegevuskoha tekkimiseks peab ettevõttel olema eelkõige teises riigis füüsiline asukoht või mingi objekt, mida on võimalik geograafiliselt määratleda. Tavaliselt on selleks mingi hoone või ruum aga ka ehitusplats, väljak, kaevandus. Selleks võib olla ka töölaud või seadmed. Kohaks ei saa aga olla veebilehekülg, kuna seda ei saa seostada füüsilise asukohaga. Samuti ei tähenda ainult aadressi registreerimine püsiva tegevuskoha tekkimist, kui seda aadressi tegelikult ei kasutata või kui seda polegi olemas. Kohaks ei sa ka lugeda tervet linna, piirkonda või riiki, koht peab olema täpsemalt määratletud.

Ettevõte ei pea ilmtingimata olema selle koha omanik, ta võib olla ka rentnik või üürnik või kasutada seda objekti mõnel muul alusel. Ka hotellituba võib saada ettevõtte püsivaks tegevuskohaks, kui see täidab muud püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused.

Koha olemasolu ei pea tingimata tähendama füüsiliste isikute sekkumist või kohalolekut selles kohas. Püsivas tegevuskohas ei pea alati olema töötajaid. Püsivaks tegevuskohaks võib olla ka automaattankla, joogi-või mänguautomaadid. Püsiva tegevuskoha tähendus võidakse omistada ka kohale kus asub ettevõtte juhtkond. Eriti juhul, kui tegemist on ”ühemehefirmaga”. Mõnedes riikides on see juriidilise isiku residentsust määrab kriteerium.

Püsiva tegevuskoha teise tingimuse (tegevus) kohta on OECD sätestanud, et tegevus peab olema aktiivne kuid ei pea tingimata olema kasumit tootev. Samuti peetakse maksulepingute seisukohalt oluliseks, et tegemist on ettevõtte põhitegevusega mitte kõrvalfunktsioonide täitmisega. Maksulepingute artiklis 5 on välistatud püsiva tegevuskoha tekkimine abistavatest ja ettevalmistavatest tegevustest (turustus, ladustamine jms).

Tähtis on ka ajaline järjepidevus püsivas tegevuskohas. Praktikas on välja kujunenud vaikimisi reegel, et alla kuue kuu pikkust tegutsemist ei loeta püsivaks ühegi tegevuse puhul. Erandjuhud võivad olla hooajalise tegevuse puhul näiteks kui ettevõte tegutseb iga aasta suvel püsivalt teatud asukohas. Ehitustegevuse osas kehtib erand – OECD mudellepingute raames tekib ehitustegevuses püsiv tegevuskoht alles 12 – kuulise tegutsemise järel.

 

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>