Kui isikul on alaline elukoht eestis ning samal ajal viibib ta soomes alalist elukohta omamata üle 183 päeva, jääb ta maksulepingu alusel eesti residendiks, kuna maksulepingu residentsuse määramise reeglite alusel eelistatakse residentriigina riiki, kus on isiku kodu. Samas on see isik täitnud ka soome tulumaksuseaduse ühe residentsuse kriteeriumi ehk on viibinud soomes üle 183 päeva. Seega on isik soome tulumaksuseaduse mõistes ka soome resident. Rahvusvaheline leping on aga soome tulumaksuseadusega võrreldes ülimuslik ning lepingu vastuolu puhul seadusega kohaldatakse maksulepingut. Seetõttu võib soomes sellist isikut maksustada ainult piiratud ulatuses, kui mitteresidenti.

Kuidas jagatakse maksustamisõigus riikide vahel?

Tavaliselt maksustavad riigid oma residente maailmatulu põhimõttel ja mitteresidente tuluallika põhimõttel. Residentriik määrab kindlaks isiku lõpliku maksukohustuse nii koduriigist kui välismaalt saadud tulude osas, kuid mitteresidentidel maksustab riik ainult teatud liiku tulusid. Eelkõige maksustatakse mitteresidendi selliseid tulusid, mida riik peab enda allikatest pärinevaks. Rahvusvahelises praktikas on välja kujunenud, et riigi allikatest pärinevaks saab pidada tulusid, mille teenimiseks on mingil viisil kasutatud selle riigi varasid või ressursse või on see tulu allikariigis tekkinud või sellega muul viisil seostatav. Kõige kindlam seos allikariigiga on selles riigis asuval kinnisvaral ja seega on kinnisvaratulu osas tuluallikariigiks alati riik, kus kinnisvara asub. Samuti on tugevams seos allikariigiga tulul, mida saadakse pikaajalisel viibimisel selles riigis töötamiseks või ettevõtlusega tegelemiseks. Kuid näiteks dividendide, intresside või litsentsitasu osas on juba keerulisem öelda, kas neil on tugevams seos riigiga, kus on nende väljamaksja nende saaja või hoopis mõne muu riigiga, mille kaudu need on teenitud. Lähtuvalt sellistest seostest annavad ka maksulepingud maksustamisõiguse vastavalt kas tuluallika või residentriigile või jagavad selle riikide vahel pooleks.

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>