TÖÖTASUSTAMINE

 

TLS ei ole enam selliseid mõisteid, mis olid Palgaseaduses: palk, palgatingimused, palgasüsteem, preemia, lõpparve.

TA maksab töö eest tasu, s. o üks TA põhikohustusi.

Pooled lepivad töötasus kokku tööle asumisel ja kui seda ei ole tehtud, siis loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses.

Töö tasustamise põhimõtted:

-       töö tasustamise tingimused tuleb kindlaks määrata mitte halvematena kui on seaduses võib kohaldada seadusega võrreldes soodsamaid tingimusi;

-       võrdse töö eest tuleb maksta võrdset tasu, s.t. on keelatud kehtestada eri soost töötajatele sama töö eest erinevaid töötasustamise tingimusi;

-       töötasu  maksmisel on TA kohustatud T soovil talle andma andmeid temale arvutatud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta, liikide kaupa; § 28 lg 12  TA on kohustatud pidama väga täpset töötasu arvestust, s.t kõik töötasu osad peavad olema selgelt piiritletud;

-       kui tööandja viivitab töötasu  maksmisega on töötajal õigus nõuda viivist (vastavalt VÕS-ile üldine intressimäär);

-        töötasu  vaba käsutamise põhimõte, s.t töötasu  arvestatakse ja makstakse rahas ja maksmise kord on kindlaks määratud töölepingus (kirjalikus dokumendis). Töötasu tuleb maksta mitte harvem kui 1 x kuus ja kokkulepitud päeval.  Kui palgapäev langeb puhkepäevale, siis tuleb töötasu maksta eelneval tööpäeval. (§ 33 lg 1 ja 2)

-       töötasu tuleb üle kanda T pangakontole, sularahas vaid juhul, kui T selgelt sellist soovi väljendab;

-       töötasu saladuse põhimõte, s.t tööandjal ei ole õigust töötaja nõusolekuta avaldada andmeid konkreetse töötaja töötasu  kohta v.a. kui seda nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Tööinspektsioon. See ei kehti ka Korruptsioonivastases seaduses  § 4 loetletud isikute kohta (nende töötasu avalikustamise korra kehtestab rahandusminister);

-       ei saa T-t kohustada kasutama töötasu teatud kindlal eesmärgil, selline kokkulepe on tühine. TA-l on õigus lisaks töötasule maksta muid tasusid nt koolitusel osalemiseks v enesetäiendamiseks, need on kindlal eesmärgil kasutatavad; (§ 32)

-       töötasu  on puutumatu, s.t tööandja võib töötaja nõusolekuta töötasust teostada kinnipidamisi ja mahaarvamisi ainult seaduses ettenähtud juhtudel.

 

ALAMMÄÄR -  kehtestatud kindlale ajaühikule vastav töötasu  suurus, millest madalamat ei saa kokkuleppida täistööajaga töötamisel. Kuutöötasu alammäära saamine on tagatud töötajale ka juhul, kui kuu tööajanorm (töötundide arv kuus) ei võimaldaks tunnitasumäära alusel kuutöötasumäära välja teenida. Töötasu alammäära kehtestab VV.

 

KESKMINE TÖÖTASU on teatud aja jooksul teenitud töötasu  kogusummast arvutatav tasu mingi ajaühiku kohta. Arvutamise aluseks olevas ajavahemikus teenitud töötasu  kogusumma jagatakse samas ajaühikus töötatud ajaühikute arvuga.  Selle arvutamise kord on sätestatud VV määrusega 11.06.09 nr 91 (vt määrust) NB MUUTUS 01.01.2012

Üldine põhimõte – võetakse arvesse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud töötasu.  Töötasu hulka arvatakse  lisaks igakuisele töötasule kõiki lisatasud täiendavate tööülesannete eest, ületundide eest, öötöö eest, majandustulemustelt makstavat tasu ning tehingutelt makstavat tasu.

Ei võeta arvesse summasid, mida ei käsitleta töötasuna, nt: puhkusetasu, toetusi (jõulutoetus) naistepäevapreemia jne (aga kui meil on aasta lõpul ette nähtud suuremad tootmismahud ja selle saavutamise eest jõuöupreemia siis läheb töötasu alla ja keskmise puhkusetasu arvestusse), ravikindlustushüvitist, töötaja juubeli või tööjuubeli puhul makstavat preemiat vms. Töötasu juures on oluline, millal see on teenitud, mitte millal see on välja makstud.

Saadud töötasu üldsumma jagatakse selle perioodi tööpäevade arvuga, saadakse 1 päeva keskmine töötasu.  Kui on vaja kuutöötasu, siis keskmine päevatasu korrutatakse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise tööpäevade arvuga.

Kui isik ei ole 6 kuud töötanud

  • kui ta on töötanud vähemalt 1 terve kalendrikuu, võetakse aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu;
  •  kui ta ei ole töötanud 1 tervet kalendrikuud, võetakse aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.
  • NÄIDE – Töötaja tulu tüüle 04.02  ja firma on tööseisak 3 ja 4 märtsil aga palgapäev on 10-s. Ta on küll kuuaega ära töötanud aga ta pole veel sentigi raha saanud. Siis tueb võtta lepingus kokkulepitud töötasu 890€ ja jagada keskmise tasuga. Kui on vähendatud töötasu ja seejärel tööandja koondab mind ära siis need vähendatud kuud ei lähe.
  • Kui sündmus on tööpäevapõhine siis arvestatakse keskmine töötasu arvestamisel tööpäevi. Puhkuspäevad ja puhkusrahad ja haiguspäevad ja haigusrahad ei lähe arvesse.

 

Majandustulemustelt makstav tasu § 30

  • motiveerib T tulemuslikumalt töötama
  • peab olema lepingus kokku lepitud, ka tasu suurus
  • võetakse arvesse selle aasta  majandusaruanne, mil kokkulepe sõlmiti
  • motiveerib T pingutama konkreetse tehingu nimel
  • tehing sõlmitud TA ja kolmanda isiku vahel ning T-le on ettenähtud tasu, sest panustas lepingu sõlmimisse
  • õigus tasule tekib   kui TA on oma kohustuse 3.isiku eest täitnud
  • õigus tasule on ka siis kui tehing jääb täitmata  TA  -st tuleneva asjaolu tõttu
  • igakuuline tasu, selle kohta peab TA kuu lõpus esitama arvestuse
  • saab kokku leppida kirjalikult ka töötaja poolses vastutuses kolmanda poole kohustuse täitmise eest, selle eest tuleb maksta täiendavat tasu

Tehingutelt makstav tasu § 31

Mõlemad nimetatud tasud lähevad keskmise töötasu hulka.

 

Koolituskulude hüvitamine § 34 (saab kokku leppida nii tähtajalise kui määramata ajaga lepingu puhul)

  • kirjalik kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud
  • siduvusaeg maksimaalselt 3 aastat, ei saa olla ebamõistlikult pikk
  • TA teeb T koolitamiseks lisakulutusi võrreldes mõistlikke kulutustega
  • T töötab Ta juures kokkulepitud aja, s.o  siduvusaja

T peab hüvitama ennetähtaegsel lepingu ülesütlemisel TA tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni, v.a. juhul kui TA on oluliselt lepingut rikkunud.

Hüvitamiskohustus hõlmab kõiki tööandja tehtud kulutusi, sealhulgas koolituskuludelt makstud makse.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepet ei saa sõlmida alaealisega.

Koolituskulude täpsemat määratlust TLS ei sisalda ning see jääb poolte kokkuleppeks

 

§ 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel

 

Endine mõiste  tööseisak

TA peab maksma keskmist töötasu (§36)  juhul kui T on töövõimeline ja valmis töö tegemiseks kuid

  • TA ei ole andnud tööd
  • ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut
  • TA on viivitanud töö vastuvõtmisega

 

§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel

 

Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab hädavajaduse korral muid ülesandeid, s.t mitte neid, mis tulenevad lepingust  või esindab töötajaid. Töötajate esindajale  tuleb oma ülesannete täitmiseks TA-l anda aega ja maksta sellel ajal töötasu.

.

§ 37 töötasu ajutine vähendamine töö mitte andmise korral

 

TA saab vähendada ajutiselt töötasu

  • kui TA ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest kokkulepitud mahus tööd anda. Töömahu vähenemine peab olema ettenägematu, s.t see ei saa olla sõltuv TA majanduslikest asjaoludest.
  • seda saab teha 12-kuulises ajavahemikus 3 kuuks
  •  töötasu vähendamisel on töötajal õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses
  • töötasu võib alandada kuni alammäära tasemini.
  • enne töötasu alandamist tuleb T-le pakkuda teist tööd.
  • T võib erakorraliselt lepingu üles öelda (teatades ette 5 tööpäeva)  ja talle makstakse hüvitist nagu koondamise korral
  • peab teatama töötajatele 14 kalendripäeva  ette
  • peab olema töötajate usaldusisiku arvamus (7 päeva aega)

 

§ 38 Töötasu maksmine töötamise takistuse korral

 

T põhikohustus – teha töö, kui T tööd ei tee, siis ei ole kohustust ka tasu maksta.  Kuid kui töö tegemise takistus tuleneb töötaja isikust (pole tekitatud tahtlikult) või kui töötajalt ei saa töötegemist oodata muul tema isikust mittetulenevatel põhjustel, siis TA peab maksma keskmist töötasu.  § 42 Töötajal on õigus selleks nõuda vaba aega (n arsti juures, ametiasutuses  käimine).  Oluline antud sätte puhul on mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine.

Vt ka teisi seadusi n Usaldusisiku seadus, Tööohutus – ja tervishoiu seadus.

 

§ 39. Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus

 

Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

 

§ 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus

 

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist Kulud peavad olema mõistlikud, s.t need on vajalikud tööülesannete täitmiseks, ilma selleta ei saa tööülesandeid täita v kannatataks nende kvaliteet.

Peamiselt on need kulutused seotud lähetusega.

 

Töölähetus (§ 21) – TA võib T lähetada väljapoole TL-s ettenähtud töötegemise kohta 30 järjestikkuseks kalendripäevaks. Kauemaks saab saata kokkuleppel ja võib lähetust ka kokkuleppel pikendada. Lähetusse saatmine on TA ühepoolne korraldus ja T-le kohustuslik. Rasedat ja isikut, kes kasvatab alla 3-aastast last v puudega last,  üksnes T nõusolekul ja alaealist vanema eelneval nõusolekul. Lühetusse saadetakse töötaja tööandja otsusega.

Lähetus võib olla kas riigisisene või välislähetus ja kas ühe – v mitmepäevane. T-l on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist:

-     sõidukulud

-            majutuskulud (ei ole piirmäära. v.a lukssviit peab olema tööandja nõusolek)

-            sidekulud jms kulud (viisa, reisikindlustus jms)

-            välislähetuse korral ka päevaraha.

-       Päevaraha alammäär on 22,37€ kuni 32€ päev. Seega tööandja võib otsustada, et meil makstakse päevaraha vähem näit alla 32€.

Päevaraha võib vähendada kuni 70%, kui lähetuses toimub tasuta toitlustamine. Võileib ja moonakott ei pruugi olla ”tagatud toitlustamine”. Maksuamet on öelnud, et kui puudub kirjalik otsus lähetuse kohta siis ei ole lähetus vaid maksustatakse palgana. Päevaraha aegub 3 kuuga. Palka saab aga nõuda 3 aastat. Puhkust ja lähetusraha ei saa muuta 3 aastat. Aga tööandja võib eesti siseselt ise maksta päevaraha. Aga siis läheb maksustamisele nagu palk.

Töölähetuskulude katteks on T-l õigus nõuda ettemaksu. (mõistliku aja jooksul) ja on õigus keelduda, töölähetusse minemisest  kui TA seda ei tee. Hüvitamiseks peab olema tööandja kirjalikult väljendatud otsus, milles on mh näidatud töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Töölähetuse kulud kaetakse kuludokumentide alusel

Töölähetuskulude hüvitamine vt VV määrus 25.06.2009 nr 110

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>