TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED

 

§ 15. Töötaja kohustused

(1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:

1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

See on oluline tingimus, mis on T-le kirjalikult teatavaks tehtud ja nende täitmist eeldatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Mis ületab kokkulepitud tööd ning ei tulene töö iseloomust, see eeldab kokkulepet ning selle ees tuleb maksta tasu.

2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;

 

TLS on koolitusele pööratud erilist tähelepanu. Ühelt poolt on T-l kohustus ennast erialaliselt täiendada (elukestava õppe põhimõte) aga ka TA-l on kohustus tagada töötajale vajalik koolitus. Tuleb eristada, kellelt tuleb koolituse vajaduse hindamine ja koolituse korraldamise algatus. Kui algatus tuleb T-lt, siis saab tööandja toetada töötaja  algatust koolitusele lubamisega ja koolituskulude katmisega. Otseselt seadusest ei tulene TA kohustust hüvitada koolitus. Kui aga  TA  otsustab  töötaja koolitusele saata, siis  on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega, tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale töötasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud.

 

5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;

6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

Siin on määravaks töö iseloom, sest paljudel juhtudel on tulemuse saavutamiseks vajalik koostöö ja kui koostöö puudub võib tulemuse saavutamine muutuda võimatuks v tekib tööandjale kahju tekkimise oht.

7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral

kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

8)tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

Tööandja peab oma soovist töötajat teavitama ja õigustatud huvi puhul tuleb jälgida mõistlikkuse põhimõtet, tuleb arvesse võtta ka tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat

9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite

usaldamatust tööandja vastu;

 

10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

(3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 

Need on põhikohustused, mille oluline rikkumine võib olla TA jaoks töölepingu ülesütlemise aluseks.

 

§ 16. Töötaja hoolsuse määr

 

Oma kohustusi peab töötaja täitma TLS § 16 lg 1 kohaselt lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt TA  kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega

Lojaalsuskohustus – heas usus käitumise kohustus VÕS-s.

Hoolsus, mida ta peab rakendama oma asjades, s.t kuidas isik tavaliselt käitub. Hoolsuse määra on vaja hinnata T vastutuse määramisel, mis on oluline TL erakorralise ülesütlemise õiguse kindlaks tegemisel, kahju hüvitamise nõudmisel.

Arvestatakse alati konkreetset töösuhet, tavalisi riske, väljaõpet, ametialaseid teadmisi, T võimeid ja omadusi

 

§ 17  T peab täitma korraldusi,

  • mis on seotud TL –s ettenähtud tööülesannetega
    • ei ole vastuolus seaduse ega kollektiivlepinguga
    • arvestavad mõistlikult töötaja huve ja õigusi (s.t võtavad arvesse hea usu ning mõistlikkuse põhimõtet)
    • ei ole seotud hädavajadusega

Juhul kui eespool nimetatud kriteeriumid pole täidetud, on tööandja poolt antud korraldus tühine. Korraldus, mis ei ole seotud töölepinguga on kehtiv kui see tulenes HÄDAVAJADUSEST. Hädavajadus on vääramatu jõu tagajärjel TA varale v muule hüvele tekkida võiv kahju v kahju tekkimise oht. See on selline olukord, mida TA  ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda vältida (VÕS §103).

Kuna hädavajadus on suhteline mõiste, on siinjuures oluline võtta  arvesse töötaja huvisid, õiguseid ning hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ehk võrrelda tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ning töötaja  õigusi. Kui T täidab sel perioodil mingeid ülesandeid, siis tuleb talle maksta tasu.

 

§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest

 

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:

1) ta kasutab puhkust;

2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;

3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;

4) ta osaleb streigis;

5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;

6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

 

Ei ole enam TL peatumise mõistet, sest VÕS ei näe sellist mõistet ette.

 

Töö tegemisest keeldumise õigus saab olla ka õiguskaitsevahend VÕS § 111 – üks pool võib oma kohustuse täitmisest keelduda kui teine lepingupool oma kohustust ei täida. Kuid ei saa kohustuse täitmisest keelduda kui teine pool on kohustuse suuremas osas täitnud.

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>