TÖÖSUHE

 

Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks.

Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle.  Töötegija otsustab ise, kuidas ta oma tööd korraldab ning kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Selliselt toimivad näiteks FIE-d.

 

Enamikel juhtudel peab tööd tegev müüma oma tööjõudu juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel.

 

Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse  astumiseks erinevad viisid:

1)    sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel  üks pool TÖÖTAJA teeb  teisele isikule tööandjale tööd ja allub tema juhtimisele ja kontrollile

ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1.

2)    isik nimetatakse ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.

Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, nende asutuste põhifunktsiooniks on avaliku võimu teostamine. Ühelt poolt on ametnikel suuremad õigused võrreldes töölepingu alusel töötavate isikutega aga teiselt poolt on neil suuremad kohustused (piirangud) Ametnikele  kehtib ATS. Avalikus teenistuses  saab omakorda eristada

  • riigiteenistus:

– üldine;

– eriteenistused (nt politseiteenistus, vanglateenistus);

• kohaliku omavalitsuse teenistus.

Asutuste, mille koosseisu on võimalik teenida avaliku teenistujana, loetelu on kehtestatud ATS § 2 lõigetega 2 ja 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ning  jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks – ATS § 6 Riigiteenistujate ametikohad on kindlaks määratud seaduse, KOV ametikohtade nimetused on kindlaks määratud VV määrusega.

3)    sõlmitakse teenistusleping.

 

Alati ei ole töö tegemisega seotud  pooltevahelised suhted tööõiguse esemeks, näiteks kui advokaat nõustab klienti (sõlmitakse kliendileping) või notar tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, koostades varaloendeid jmt (NotS § 29) või sõlmitakse

 

  • töövõtuleping, üks pool (töövõtja) kohustub tegema mingi konkreetse töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu, VÕS § 635. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Ei ole alluvussuhet,  töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab, s.t ta ise valib töötegemise aja ja viisi  ning ise vastutab selle eest. Tööd ei pea töövõtja tegema isiklikult. Ei laiene töölepingu seadus.
  • käsundusleping, teenuse osutamise leping, reguleerib käsundi täitmist või tehingu tegemist. (näit juhatuse liikme leping).  VÕS § 619 – üks isik käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksab selle eest tasu, kui selles on kokkulepitud.  Võib käsundi täitmiseks kasutada kolmandate isikute abi, ei allu töökorralduse reeglitele, ei ole töötajate koosseisus. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates aja koha ja viisi. Ei laiene töölepingu seadus.

 

TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega.  – TLS § 1 lg 3.  Sisuliselt tähendab see, et VÕS ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu.

TL iseloomustab

  • töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema
  • lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga)
  • töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted)
  • poolte vahel on alluvusvahekord
  • töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see moodustab suure osa töötaja sissetulekutest, tasu maksmine on perioodiline
  • töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel

 

Töölepingu eristamine teistest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest toimub juhtumipõhiselt läbi konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise (s.t ei ole oluline lepingu nimetus).

Eeldatakse TL kui üks isik teeb teisele tööd ja saab selle eest tasu, vastupidist peab tõendama TA.

Eristamise kriteeriumid on

  • mis on lepingu esemeks, millele leping on suunatud
  • kes korraldab ja juhib  tööprotsessi
  • kuidas toimub tasu maksmine
  • kellel lasub töötegemisega kaasnev risk
  • kellele kuuluvad töövahendid

Peamise kriteeriumina hinnatakse töö tegija sõltuvuse astet tööd andvast isikust.

 

Töölepingu alusel töötamisel on töötaja reeglina majanduslikult, isiklikult ja organisatsiooniliselt sõltuv oma tööandjast. Tööõiguse põhimõtted on kujunenud töötajate kaitsmise vajadusest tingituna selliseks, nagu nad tänapäeval kehtivad. Lähtudes Eesti põhiseadusest ja EL direktiividest on järgmised individuaalseid töösuhteid puudutavad printsiibid:

  • õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

 

  • töötingimused on riigi kaitse all; TA peab tagama kokkulepitud töötingimused, mis tulenevad seadustest, muudest õigusaktidest v kollektiivlepingust. See põhimõte on väljendatud TLS § 2     seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses selgesõnaliselt lubatud. Lubatud on töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped.

 

  •  TA ülesandeks on ka korraldada töötajale ohutu ja tervislik töö. Üldvastutus lasub tööandjal. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.  Riik tagab selle kontrolli tööinspektsiooni kaudu.
  • töösuhete stabiilsus; eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema mõistlik põhjus ning selle ennetähtaegseks lõpetamiseks samuti
  • võrdse kohtlemise põhimõte TLS § 3,  s.t tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; See paragrahv kohustab töölepingu kohaldamisel arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega
  • tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale. Ettevõtja  üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (§ 112) TL tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113)

.

TLS kandev põhimõte – pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) s.t pooled ei  tohi  oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele  ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt.

 

Kui on seaduses väljendid “eelkõige, muuhulgas, sealhulgas” – siis need on lahtised loetelud.

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>