TÖÖ ja PUHKEAEG

 

TÖÖAEG on aeg, mil töötaja

  • on kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud TL, ametijuhendiga
  • allub TA juhtimisele ja kontrollile
  • see aeg on kindlaks määratud kas seadusega, TL-ga või tuleneb töökorralduse reeglitest

 

Täistööaeg –  töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses.

 

Lühendatud tööaeg  -

a)    alaealised, sõltuvalt vanusest:

7-12 – aastane 3 t päevas ja 15 t nädalas;

13-14 a või koolikohuslane  – 4 t päevas 20 t nädalas;

15 a – 6 t päevas, 30 t nädalas;

16-17 a – 7 t päevas, 35 t nädalas.

 

b)    õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe-ja kasvatusalal töötavatel isikutel – kuni 7 t päevas 35 tundi 7-päevases ajavahemikus (eraldi VV määrus)

 

Osaline tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus

 

Summeeritud tööaeg – kui TL sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta v töötegemise ajas, s.o töötamine tööajakava alusel. Tööaeg ei ületa arvestus- perioodi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood 4 kuud, saab kokku leppida ka soodsama korra.

 

ÖÖTÖÖ (§ 45)  kella 22.00-6.00

On keelatud rakendada alaealist, üksnes T nõusolekul saab rakendada rasedat.

Töötasu koefitsient 1.25.

Öötöötaja on iga töötaja, kes töötab öö ajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast v vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja tööaeg ei tohi üldjuhul  ületada 8- tundi päevas seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Erandid sellest ei tohi kahjustada T tervist ega ohutust (n kui on katkestamatu tööprotsess, hooldus- ja raviasutustes, sadamates, lennuväljadel jms).

Kui öötöötaja tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi ta töötada üldse rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Sellisel juhul on tegemist absoluutse piiranguga ning rolli ei mängi, kas konkreetse nädala vahetused langevad töötajal päevasele või öisele ajale.

 

ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.

TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja  kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks,  s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult.  Näiteks  kui on vääramatu jõud ja tööd tuleb teha viivitamatult (loodusõnnetused, avariid)

Hea usu põhimõte on ka põhjuseks, miks TLS alusel ei ole ületunnitööle keelatud enam rakendada rasedat, töötajat, kellel on see keelatud arsti otsusega ning ei ole vaja kokkulepet alla 12-aastast last kasvatava töötaja puhuks,  vaid on keelatud ainult  alaealistele. Hea usu põhimõte tähendab huvide kaalumist.

Ületunnitööd – ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg.

Ületunnitöö piirnormid – nädalas kogu tööaeg 48 t,  4-kuulises arvestusperioodis

Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus.  (4-kuulises  arvestusperioodis)

-       kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust

-       ei kahjusta töötaja olukorda

-       TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile.

Sellisest nõusolekust võib T loobuda, teatades 2 nädalat ette ja TI on õigus selline ü-tunnitöö keelata kui TA ei täida tööohutuse ja tervishoiu nõudeid.

Ü/tunnitöö kompenseeritakse

a)    kas antakse vaba aeg samas mahus

b)    makstakse lisatasu vähemalt 50%tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokkulepitud)

c)

d)    Tervist kahjustavatel töödel otsustab tööaja lühendamise tööandja või tuleneb see kollektiivlepingust. See võib olla 30 – 35 tundi nädalas. Ja see sõltub tervistkahjustatavause astmest.

e)    NB ületunnitöö kompenseeritakse vaba ajaga. See et ületunnitöö kompenseeritakse rahas tuleb eraldi kokku leppida.

 

VALVEAEG (§ 48)

T-l on kokkulepe TA-ga, et on kättesaadav ettenägematute tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Selle eest makstakse lisatasu, sõltumata sellest kas T välja kutsutakse või mitte ja see ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Neid tunde ei arvata tööaja hulka.  Peab olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus.

TL-s tuleks fikseerida

  • valveaja kestus
  • valvesse rakendamise kord
  • lisatasu suurus ja maksmise kord  

Kui valves olev töötaja kutsutakse tööle, siis tööülesannete täitmisele kulunud aeg loetakse tööajaks.

 

 

PUHKEAEG

  • töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest
  • töötaja võib seda kasutada oma äranägemisel

 

1.Tööpäevasisesed puhkeajad

  • vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. pikema kui 6-tunnise töötamise korral peab olema 30-min. tööpäevasisene vaheaeg. Seda ei arvata tööaja hulka. Alaealise töötaja korral pikema kui 4,5 t töötamise korral. Kui töötaja ei saa seoses töö iseloomuga konkreetset vaheaega, peab tööandja võimaldama tal puhata ja einestada tööajal ning sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka.
  • vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) – säilitatakse . keskmine töötasu
  • vaheaeg last rinnaga  toitvale emale, kes kasvatab alla poolteiseaasta vanust last- iga 3 t järel 30 min (kui on mitmikud 1 tund) Säilitatakse. keskmine töötasu ja see läheb tööaja hulka, v.a. kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest

muud tööpäevasisesed vaheajad, kehtestab TA või nähakse ette KL-s, lähevad tööaja hulka

 

 

2. Igapäevane puhkeaeg TLS § 51 mõttes, mis peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt 11 tundi.   Järelikult saab töötaja  täistööajaga töötades teha kokkuleppel tööandjaga maksimaalselt viis tundi ületunnitööd ning summeeritud tööaja korral ei või tööaeg koos ületundidega olla pikem kui 13 tundi.

Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab tööandja talle TLS § 51 lg 5 kohaselt andma vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga ning seda tööd rahas hüvitada ei ole lubatud

Alaealisel peab olenevalt tema vanusest 24-tunnise ajavahemiku jooksul kestma puhkeaeg järjest vähemalt 21 – 17 tundi.

 

 

3.Iganädalane puheaeg

Vähemalt 2 järjestikkust puhkepäeva (üldjuhul laupäev, pühapäev). Kui ettevõte nendel päevadel töötab nähakse puhkepäevad ette vahetusgraafikutega, kuid need peavad olema järjestikkused päevad. (seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjest)

Summeeritud tööajaarvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Puhkepäevadel tööle rakendamine poolte kokku leppel  (v.a vääramatu jõud) ja rakendamisel   samad piirangud, mis ületunnitöö puhul.

Kompenseeritakse see kui ületunnitöö

a)    antakse vaba aeg samas mahus

b)    makstakse lisatasu vähemalt 50% tunnipalgamäärast

Puhkepäeval tööletulemise korraldus peab olema antud enne töönädala viimase tööpäeva lõppu.

4. Riigipühad ja rahvuspüha

nendel päevadel töötavad

  • elanikkonna teenindamisega seotud ettevõtted
  • ettevõtte, kus on katkestamatu tööprotsess
  • kui on tootmishädavajadus

Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Teistel riigipüha eelsetel päevadel otsustab tööaja lühendamise TA.

Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 2-kordset tasu makstakse kõigi nende tundide eest, mis langevad riigipühale.

 

 

§ 47. Tööaja korraldus

Tööaja korraldus on  tööaja kindlaks määramine, s.t algus, lõpp, vaheajad. TA-l on võimalik tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muutmine on ajendatud ettevõtte vajadusest, on mõistlik  ning muudatus ei ole oluline. Olulisus tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi, kui on tegu olulise muudatusega, tuleb tööandjal uue tööajakorralduse kehtestamiseks pidada läbirääkimisi ning sõlmida kokkulepe.

 

 

VII PUHKUSED

 

Puhkused on puhkeaja liigiks ja me võime eristada

-                põhipuhkused

-                perepuhkused

-                tasustamata puhkused.

Täiesti eraldi liik on õppepuhkused ja nende andmist reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus.

 

Põhipuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest

  •  puhkust antakse kalendriaasta eest, selle aasta hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkuse ega tasustamata puhkuse aega
  • tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud
  • puhkust antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi (aga arvestatakse haiguspäevade aeg ja puhkuste aeg jms, aga ei lähe lapsehoolduspuhkus ega palgata puhkuse aeg). Kui oled olnud aastas palgata puhkusel 1 kuu siis on sul õigus saada 11 kuu eest miinus riigipühad mitte 12 kuu eest.
  • puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik;
  • üldreeglina antakse puhkust katkestamatult;
  • üldjuhul määrab puhkuse kasutamise aja tööandja;
  •  Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

 

Puhkust antakse ajakava alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja mis tehakse töötajatele teatavaks I kvartali jooksul.  (§ 68)  Ajakava peab olema täpne, märkides ära iga töötaja puhkuse alguse ja lõpu kuupäeva. Ajakava koostamisel lähtub firma töökorraldusest ja võimalus korral arvestab töötaja soove. Kui ajakava ei ole õigeaegselt töötajale teatavaks tehtud, on tal õigus esitada avaldus 14 päeva ette ja kasutada puhkust.

TA on kohustatud arvestama ja andma puhkuse neile sobival ajal:

  • naisele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust  või vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust
  • mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal
  • vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last
  • lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last
  • koolikohustuslikule alaealisele -koolivaheajal

 

Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel.

Puhkust katkestada saab TA ainult hädavajaduse korral ja  tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Kasutamata  puhkuse osa antakse vahetult pärast asjaolu äralangemist. Poolte kokkuleppel – muul ajal.

T-l on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada T isikust tulenevatel olulistel põhjustel.

-       töötaja ajutine töövõimetus (on ise haige, siia ei lähe need lapse hoolduslehed jms).

-       rasedus-sünnituspuhkusel viibimine

-       osalemine seaduslikus streigis

Töötaja on kohustatud nimetatud asjaoludest tööandjale teatama ja tööandjal on õigus nõuda vastavate dokumentide esitamist.

 

Kui need asjaolud tekivad enne puhkuse algust, siis viiakse puhkus kokkuleppel üle muule ajale. Kui need asjaolud tekivad puhkuse ajal, siis kas antakse saamata puhkuseosa kas vahetult pärast nende asjaolude lõppemist või viiakse kokkuleppel üle muule ajale.

 

PÕHIPUHKUS – 28 kalendripäeva

pikendatud põhipuhkus:

-       ametnikel 35  kalendripäeva;

-       alaealistel 35 kalendripäeva

-       töövõimetuspensioni (rahvapensioni töövõimetuse alusel) saajatel – 35 kalendripäeva

-       haridus- ja teadustöötajad  kuni 56 kalendripäeva (VV poolt kinnitatud loetelu alusel)

VANEMAPUHKUSED

  • rasedus-sünnituspuhkus 140 kalendripäeva  ja see algab mitte varem kui  70  kalendripäeva  enne oodatavat sünnitustähtaega; T-le makstakse hüvitist, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust. Rasedus-sünnituspuhkuse lõppemise järel hakkab vanem saama vanemahüvitist (§ 59)
  • lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva, alla 10-aastase lapse lapsendamise korral, alates kohtuotsuse jõustumise päevast; (§ 61)
  • lapsehoolduspuhkus alla 3- aastase kasvatamiseks emale või isale; Puhkust saab kasutada üks vanem ja seda võib kasutada osade kaupa. Puhkusele minemisest või puhkuselt tulekust tuleb ette teatada 14 kalendripäeva. (§ 62)

 

TÄIENDAVAD VANEMAPUHKUSED- neid antakse tööpäevades. Tööpäevaks on on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest.

  • isapuhkus – isale 2 kuud enne eeldatavat sünnitustähtaega või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi kokku 10 tööpäeva. Enne lapse sündi saab isa kasutada puhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Rasedus- ja sünnituspuhkusel saab olla üksnes töötaja või avalik teenistuja. Seega saab isa enne lapse sündi võtta puhkust vaid juhul, kui tema tulevase lapse ema on töötaja või avalik teenistuja. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi ei ole aga see enam oluline. Seda puhkust võib kasutada osade kaupa. (§ 60)
  • lapsepuhkus 3 tööpäeva kui on 1 või 2 alla 14 – aastas vanust last ja 6 tööpäeva  kui on  3 või enam alla 14-aastast last või alla 3-  aasta vanune  laps; Seda puhkust antakse sõltumata kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Selle puhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppedes. (§ 63  lg 1)
  • lapsepuhkus  1 tööpäev  kuus puudega lapse vanemale, kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (§ 63 lg 2)

 

TASUSTAMATA  PUHKUS  seda antakse üldjuhul poolte kokkuleppel

Õigus on puhkust saada

  • alla 14 – aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva
  • kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva
  • isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele

 

Samad õigused, mis vanematele, on ette nähtud eestkostjale v hooldajale ( § 65). Eeskoste seatakse lapse üle, kellel on vanemad surnud, teadmata kadunud või

piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Hooldajaks on isik, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Hooldamise leping

sõlmitakse sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel valla- või linnavalitsuse ning hooldamisele võtja vahel ning selle eesmärgiks on võimaldada lapsel elada sobivas hooldusperes.

 

ÕPPEPUHKUSED , seda reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus.

Sõltuvalt koolituse eemärgist võib eristada

-       tasemekoolitus, mis võimaldab omandada õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Seda koolitust tõendab tunnistus või diplom.

-       tööalane koolitus, võimaldab kutse-, erialaste teadmiste omandamist, täiendamist, ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. See võib olla individuaalne või grupiviisiline. Sellist koolitust võivad läbi viia koolitusasutused, juriidilised isikud, kelle põhikirjast tulenev tegevus on täiskasvanute koolitamine ning ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Sellise koolituse läbimist tõendab kas tunnistus või tõend.

-       vabahariduslik koolitus, võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õppe võib toimuda kursustel, ringis või õppijale mingis muus sobivas vormis. Vabaharidusliku koolituse eest tasub kas füüsiline isik või asjast huvitatud juriidiline isik. Vabaharidusliku koolituse puhul seadus tööandjat tasu töötajale maksma ei kohusta, kuid puhkust tuleb töötaja soovil anda.

 

Tasemekoolitusel osalemiseks antakse õppepuhkust õppevormist ja õppekoormusest sõltumata 30 kalendripäeva. 20 kalendripäeva eest säilitatakse töötajale keskmine töötasu. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus.

Tasemekoolituse lõpetamiseks on õigus saada täiendavad 15 kalendripäeva õppepuhkust, mille eest makstakse Vabariigi Valituse kehtestatud töötasu alammääras. Kooli  lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on õigus saada puhkust üks kord, kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust  lõpetamiseks enam õigust saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele.

Tööalasekoolituse läbimiseks antakse õppepuhkust vähemalt 20 kalendripäeva aastas ja säilitatakse keskmine töötasu.

 

 

PUHKUSETASU (§ 70) makstakse üldjuhul hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Töötajal on puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras.

 

Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91. Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu  kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvutatakse maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva tasu. 1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu

Töötasu  hulka arvatakse: põhitöötasu, lisatasud, preemiad, juurdemaksed. Preemiad ja lisatasud võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise järgi.

Ei arvestata keskmise töötasu hulka kompensatsioonilisi makse, puhkuseraha, ravikindlustushüvitusi, sotsiaalhüvitisi, ühekordseid preemiaid, mida tööandja määrab oma äranägemisel (näit. juubeli puhul).

Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui 6 kuud (kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu), siis võetakse eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu kogusumma ja jagatakse selle perioodi kalendripäevade arvuga. kui ta ei ole töötanud 1 tervet kalendrikuud, võetakse aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada puhkusetasu.

Kui töötajale ei ole eelneval kuuel kuul töötasu makstud   siis arvutatakse päevatasu  arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.

 

Puhkust rahaga hüvitada ei saa, kuid töösuhte lõpetamisel arvestatakse välja kasutamata puhkusehüvitis, sel juhul korrutatakse päevatasu  kasutamata puhkusepäevade arvuga.  Kasutamata puhkuse päevade  kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel 15 ja enam päeva ümardatakse  terveks kuuks.

Kui T on avansina saanud puhkuse, siis töösuhte lõpetamisel  tehakse tasaarvestus.

 

PUHKUSENÕUDE AEGUMINE

Enne 01.07.09 välja töötatud puhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Puhkusenõue aegub 1 aasta möödumisel, s.t  näiteks et 2010 aasta puhkust saab nõuda kuni 31.12.2011. Puhkust saab üle viia järgmisse aastasse üksnes juhul kui on jäänud kasutamata puhkuse osa kas sõltuvalt ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tuleneval olulisel põhjusel. Aegumine peatub kui T on ajateenistuses, rasedus-sünnituspuhkusel, lapsehooldus- v lapsendaja puhkusel.

Tead paremat vastust? Tee täiendusettepanek.

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>